Tagasiside

Nele Pihla, meeskond

Mõtlesin, et kui ma sunnin kõiki arvamust avaldama, siis on päris häbiväärne, et ma ise midagi kirja pole pannud.

Esiteks ma pean ütlema, et ma ei taha kahte aastat omavahel üldse võrrelda, sest need olid niivõrd erinevad minu jaoks. Ebaaus oleks ühte teisest kõrgemale tõsta.

Aga mida ma siis öelda oskan? Meeskonna jaoks oli tööd jällegi palju ja asjad jäi viimasele minutile, aga me saime hakkama. Väga tublid olid kõik ja ma olen meie üle uhke! Koor oli ülitubli ja väiksed eriti, teist oli nii-nii palju abi. Loodan, et te laulate veel pikki aastaid ja hakkate koorilaulu armastama vähemalt sama palju kui mina. Samamoodi orkester-ilma teieta poleks me kuidagi ju hakkama saanud. Näitlejate leidmine oli sel aastal vist kõige suurem peavalu meie jaoks, kui need kannatused tasusid ennast igati ära, sest igaüks oli justkui oma rolli loodud. Tore, kui te sellega ise ka rahule jäite ja Kose ka teile armsaks sai.

Mida veel öelda – hea tunne jääb ikkagi hinge. Võib-olla mitte nii hea kui eelmisel aastal, sest siis me saime kõik omavahel kuidagi lähedasemaks ja ühtsemaks, kuid see aasta oli siiski uus aasta uut moodi. Mul on hea meel, et ma sain endale palju uusi toredaid sõpru ja tuttavaid juurde ja mõndasid, kes  enne olid vaid tuttavad, saan kindlalt sõpradeks nimetada.

Ma ei tea veel, mis järgmisel aastal saab või isegi mitme aasta pärast, aga unistame edasi ja kõik grandioossed ideed on teretulnud. Teeme need teoks! Ärge siis unustage, et KÕIK ON VÕIMALIK!

Soovin head, kus ka iganes sa viibid!

Kaija Maarit Kalvet, näitleja

Ma proovin seda tagasisidet siin juba umbes seitsmendat korda kirjutada, aga see ei tule eriti välja. Lihtsalt on – nagu ikka – raske panna sõnadesse kogemust, mis iseendale palju tähendab. Ilmselt on kogu asja juures kõige olulisem ikka inimtegur. Selles mõttes, et ma hindan tervet muusikalikogemust väga positiivselt, aga endaga kaasa ma võtan eelkõige need täiesti uskumatult inspireerivad inimesed, keda ma kohtasin, ja selle kirjutisega siin ma tahakski öelda hiigelsuure aitähhhi (mis muidugi midagi kokku ei võta) ja ühtlasi teha maani kummarduse absoluutselt kõigile, kes asjaga kuidagi seotud (sest tõepoolest, lavalolijad lavalolijateks, aga SEE on ju täiesti müstiline töö, mille on ära teinud korraldajad). Ma usun, et maailmas on vähe nii hea auraga üritusi, ja see on ju ainult tänu teile niimoodi. Hea on, ilus on. Tunda on vaja, mitte lobiseda!

Heli Sepp, meeskond

Olen vahel mõelnud,miks tunnen ma alati rõõmu meie noortega koosolemisest,ühistest ettevõtmistest. Sel korral leidsin selle Fridolfi ütlemisest: Elus peab olema.Elama peab.Armastama peab. Hoolima peab.Kuulama peab. Armsad sõbrad ,tuleb tõdeda ,et kogu meie suur pere oli need õpetussõnad omaks võtnud juba enne „Suvevärvide“ sündi. Oskus märgata enda kõrval kaaslasi,olla abivalmis ja sõbralik. Koos pingutada ja vaeva näha ühise eesmärgi nimel. Nii saamegi elada nagu muinasjutus. Niikaua, kui suudame ühiselt  mõelda,  tunda ja tahta ,kestavad meie imelised muinasjutud. Aitäh teile kõigile! Uute muinasjuttudeni!

Siret Aas, meeskond

Nii eelmisel kui ka sellel aastal osalesin muusikali projektis meeskonnas. Võrreldes eelmise aastaga oli tööd mõnevõrra rohkem. Samas võis see mulle ka lihtsalt nii ainult tunduda kuna aega oli seekord vähem. Tegelikult on praegu ikka hea tunne küll. Kui juba eelmine aasta oli meil ajapuudus, siis see aasta ei tasu sellel teemal üldse rääkidagi, eks kõik osalised on siinkohal minuga sama meelt. Kuid siiski alati kui on selline tunne, et ei saa valmis, kuidagi nigu ei jõua… Ja siis kui lõpuks saab valmis.. Siis on ikka üks väga hea tunne Minu põhilised tegevused olid enne muusikali laagrit ja muusikali etenduste ajal. Prooviperioodil uudistasin niisama kuidas asi edeneb, seda siis kord kaameraga ja kaamerata. Väga huvitav oli jälgida kuidas tekstile elu sisse puhutakse. Tõesti väga hea töö on kõigi poolt ära tehtud. Tuleviku peale mõeldes tekkis korra väike mõte, et äkki peaks aasta vahele jätma. Samas kui kuulsin vaatajate tagasisidet, siis mõistsin, et parem idee oleks siiski ka järgmine aasta muusikali teha. Ja miks ka mitte, kui on olemas tahtejõust pakatavad (noored)inimesed. Suur au on kuuluda tiimi, kes järjekordselt ühe väga ägeda ja kindlasti kauaks meelde jääva üritusega hakkama on saanud. Suur aitäh nii kõigile asjaosalisetele kui ka teile, kes te meid vaatamas käisite! Uute kohtumisteni! Siret

Margit Tamm, näitleja

Ahoi! Minu suvi oleks olnud palju kahvatum, kui poleks tulnud kutset muusikalile.Oli vaevarikas, kuid positiivne ja rõõmus tööõhkkond hajutas selle üsna ruttu. Sain teada, et toredaid suuri ja väikesi inimesi on ümberringi palju rohkem, kui olin seni arvanud. Ja projekti eestvedajate töövõidud jõudsid alles pärastpoole kohale! Tegelikult jätkuks juttu ju veel kauemaks…  Oli ääretult tore koos teiega seda kõike teha. Jätkuvat ÕNNE kõigile! Teie Margit

Merike Pihla, meeskond

Ja saigi jälle läbi. Ja kuigi ma olin enne muusikali üsna kindel, et see jääb viimaseks korraks, siis praegu ma olen kindel, et ei jää. Peab lihtsalt edasi arenema. Mis mulle meeldis… Soojus ja mitte ainult õhutemperatuur. Meeldis kuidas pisikesed vihmaga suurte külje alla pugesid ja kuidas te üksteist hoidsite. Ma arvan, et selles üksteisest hoolimises peitub suuresti meie tegemiste võlu ja ka edu. Meeldis kohata vanu tegijaid ja mitte ainult kosekaid.  Kristjanit, kes on juba nagu oma. Lennartit. Nii armas oli näha Rasmust. Ja õmmelda käsitööklassis…. Ja ujuda Mammu maja taga. Ja kohata uusi inimesi ja kogeda, et maailm on toredaid inimesi täis ning elu on huvitav. Ja suvi sai värvilisem. Aitäh teile kõigile, kes te osalesite, aitasite ja toetasite.

Marite Butkaite, dramaturg

Labakut! Ütlen ausalt, et peale heade sõnade mul miskit öelda nagu polegi. Mulle meeldis see, mida tekstiga tehtud oli. Kui paberi peal oli tegemist lihtsalt sõnadega, siis kõik asjasse puutuvad isikud äratasid need sõnad ellu. Suur aitäh selle eest! Mis mulle veel meeldis, oli see, et minu jaoks oli tegemist töö- ja puhkelaagriga. Ainult et töö tõmmakse maha, ja lisage kuhjaga vahvaid inimesi, kellega tuttavaks sain või juba tuttavate puhul – paremini tundma sain.

Mis siis ikka – elagu suvi ja Kose entusiasm!

Hiri Müüripeal

Sirli Niidas, meeskond

Kuna sel aastal ei saanud ma osaleda prooviperioodil, siis jäi ka saadud elamus muusikalist veidi poolikuks minu jaoks. Laval on alati tunne mitu korda tugevam, kui pealtvaataja rollis olles. Küll oli aga ülimalt liigutav näha inimeste siirast rõõmu peale etendusi ja kuulda kiidusõnu meie töö kohta. Mis puutub projekti endasse, siis tunnen, et seadsime lati eelmisel aastal võib-olla liiga kõrgele. Ning kui eelmisel aastal oli meil juba ajahäda, siis sel aastal oli seda tunduvalt rohkem, lisaks finantspoole probleemidele. Tunnen, et muusikalivormis on asi end ammendanud, kuid siiski soov midagi teha ei kao. Mis puutub järgmisesse aastasse, siis hea on ju puhata, kuid kui midagi teha, siis minu meelest võiks teha midagi MMÕ sarnast ehk kontserdisarja (või mingit muud sarja – tantsu?) läbi suve näiteks.

Päikest,

Sirli

Adele Mesikäpp, koor

Õnn! Parimad 10 päeva sellel suvel! Kõik inimesed, kes muusikalis osalesid on lihtsalt suurepärased! Suur Aitäh kõigile, et mu suve värvilisemaks tegite.

Adele.

Viia Väi, Liisbeti ema

Tere! Vaevalt, et muusikalitegelane Liisbet/Helene ise midagi kirjutab, kuna ta on hõivatud ühe tähtsa projektiga: oma muusikali lavastamisega (tuleb tunnistada, et suht “Suvevärvide” sarnane…). Ega ka mind emana pole suurt plaanidesse pühendet, kuid etendub see millalgi augustis, eks siis näe. Plaanid on suured ja proovid käivad – praegu küll meie maja trepil Arvan, et see tegevus ütleb nii mõndagi  muusikalis osalemise kogemuse ja emotsioonide kohta. Inspiratsiooni on saadud küllaga, samuti julgust ja lavakogemust. Nagu ütlevad targad: Kahetseda ei tule mitte seda, mis tehtud, vaid seda, mis tegemata jäetud. Ise käisin kõigil viiel etendusel ja asi arenes töö käigus tõeliseks elamuseks. Kokkuvõttes oli suurepärane üritus! PS! Imetlesin Sinu omadust olla rõõmsameelne ja naerusuine kõikide etenduste vältel Kübarat kergitades

Viia Väli, Liisbeti ema